Ahto Kaasik: Jumal ja jumalad hümni ei sobi

Ahto Kaasik, Tartu Ülikooli looduslike pühapaikade keskuse juhataja, Maavalla koja vanem Foto: Erakogu

Eesti hümn ei tohiks sisaldada otseseid viiteid mõnele usutunnistusele – ei kristlaste Jumalale ega teistele jumalatele, kirjutab maausuliste juht Ahto Kaasik Postimehe arvamusportaalis.

Ei saa eeldada, et hümn peab meeldima tingimata kõigile inimestele. Ootuspärane on aga see, et hümn ja muud riiklikud väljundid oleksid kooskõlas põhiseadusega ning austaksid inimeste põhiõigusi. Vabadus uskuda mistahes usku ning täita selle usutalitusi või olla sootuks uskmatu on põhiseadusega tagatud igale Eesti elanikule. Seetõttu ei saa riigil olla kirikut ega usku, ka mitte riiklike usutalitusi ja ususümboleid. Ka meie hümn ei tohiks sisaldada otseseid viiteid mõnele usutunnistusele. Riik on meie kõigi jaoks ning ei või eristada meid usutunnistuse järgi.

Mind häirib samuti hümnis see suure tähega kirjutatud monotestlik «Jumal», mis esindab siin võõrreligiooni koos selle sallimatu õpetusega ning vägivaldse ja Eesti-vastase minevikuga. Jumal on aastatuhandete vanune soome-ugri liiginimi kõikvõimalike jumalate jaoks ning seda ei kirjutata suure tähega.

Maausulisena mõistan siiski ka uskmatuid ja leian, et hümn ei peaks viitama ühelegi jumalale.

Meie riigis esineb aga palju suuremat ülekohut, mille vastu seista ning palju olulisemaid väärtusi, mida kaitsta. Märksa valusam on, et poliitikute huvipuuduse tõttu suletakse maakoole ning hävivad haruldased rehetared ning hiied. Päästkem esmalt meie rahvale eriliselt omane põlisrahva pärand ning seejärel rääkigem isamaa-armastusest, riigimehelikkusest ning riiklikest sümbolitest.

Teaduslikku maailmapilti edendava veebikeskkonna Skeptik.ee eestvedaja Martin Vällik kutsub inimesi Postimehe arvamusportaalis ja Facebookis üles Eesti hümni 3. salmi ajal vaikima, sest seal viidatakse kristlikule jumalale, keda enamik kaasmaalastest ei usu.